Kuidas kohtlevad moslemid vanureid?

Islamimaailmas leidub harva „vanadekodusid”. Vanemate eest hoolitsemise pingutust nende elu kõige raskemal ajal peetakse auks ja õnnistuseks ning võimaluseks suuresti hingeliselt kasvada. Islamis ei piisa sellest, kui me oma vanemate eest vaid palvetame, me peame käituma nende suhtes piiritu kaastundlikkusega, pidades meeles, et kui me olime abitud lapsed, eelistasid nemad meid endile. Emadele langeb osaks eriline austus. Kui moslemi vanemad jäävad vanaks, koheldakse neid armuliselt, headuse ja omakasupüüdmatusega.

Islamis on vanemate teenimine kohustusena teisel kohal peale palvet ja nende õigus on meilt seda oodata. Põlastusväärseks peetakse väljendada ärritust kui ilma nende endi süüta muutub vanadus problemaatiliseks.

Jumal on öelnud:

Sinu Issand on määranud: „Ärge kummardage kedagi peale Tema; ning ärgu teil kunagi jäägu vajaka headusest teie isade ja emade vastu: kui üks neist või mõlemad peaksid sinu kõrval vanaks saama, ära ütle neile (halba sõna, isegi mitte) „Äh!" ega kohtle neid karmilt, vaid pöördu nende poole vaid viisakate sõnadega. Ning halastusest langeta nende jaoks alandlikkuse tiib ja ütle: „Mu Issand, halasta nende mõlema peale, sest nemad kasvatasid mind, kui olin väike.”